Peale seda, kui olen oma elus tahaplaanile jätnud paremaks sulgpalluriks saamise olen täheldanud mõningaid nüansse, millele ma enne selliselt ei osanud mõelda. Väär on väita, et sulgpall oli mu kogu elu või et panustasin sinna kõik oma võimaliku ressursi. Seda tehes võib-olla oleksin saavutanud enamat. Sellest hoolimata oli ja on see minu üks suurimatest. Valetaksin, kui ütleksin, et ei igatse raskeid suvetreeninguid, mille lõppedes vallandunud endorfiinide kogus oli nii suur, et kartulikoti tunne maises kehas ununes. Valetaksin, kui väidaksin, et ei taha tunda veel seda tunnet, mil tähtsa mängu võitmine tekitab Sinus ettekujutuse nagu oleksid võimeline kõigeks. Kokkuvõtvalt on see võistlusmoment, mis muudab spordi ainulaadseks. See on ikkagi see põhjus, mis sunnib ühe inimese panustama niivõrd palju vaimset ja füüsilist kogumit asjale, millest reaalset mõõdetavat tulu ei pruugi tulla. Veel täpsemalt asjasse süüvimisel on selleks flow. Flowst on täpsemalt räägitud sellises spordipsühholoogia teoses nagu Mindset. Kõik, kes vähemalt korra oma elus on seda tunnet tundnud teavad ja tunnevad selle unepealt ära. Tegemist on seisundiga, kus saavutatakse selline tunne nagu kõik muu maailmas ei omaks vähimatki tähtsust. See mis ma teen praegu siin ja kohe on ainus, mis loeb. Ühtlasi võib täheldada mõningast aja tardumist olukordades, kus teinekord jääd tugevasse ajahätta. See on moment, kus kõik toimub ainult instinktiivselt. Sa ei tea, et tead. Ennast sellisesse staadiumisse viia ei ole kerge ja pahatihti jäid enamus minu flowsid treeningutele. Võistluspinge suutis enamasti minu jaoks selle tunde hävitada, mistõttu oli minu jaoks niiöelda trennisulgpall kordi nauditavam. Kindlasti on ka tippude jaoks selle feelingu saavutamine pingelistes olukordades väga keeruline ja näha on ka maailmatasemel võistlusmängudes selle nähtuse puudumist või vähemalt kõikumist. Seda enam tuleks flow saavutamise nimel pingutada, sest see näitab, et tegemist on erilise vaimuseisundiga. Ühtlasi muudab selle eriliseks asjaolu, et inimese keha ja vaim on justkui kooskõlas. Koostöö toimib nagu valatult. Paraku peab ka järeldama siit seda, et sellise seisundi saavutamiseks tuleb kehal vaim vaigistada. Või õigemini õpetada oma vaimu iseennast vaigistama, et ta ei hakkaks segama keha. Leian, et see on spordis ja üldse elus edu saavutamiseks üks põhilisi võtmeid.
Tööelus, kus konkurents ei ole alati nii üheselt ja kohe mõõdetav on seda tunnet veel keerulisem saavutada. See on võimalik, aga nõuab oskust. Mina ilmselt veel otsin enda jaoks neid oskusi ja trikke. Peaasjalikult seetõttu, et tunnen üsna arvestatavat närvilisust, kui mul ei õnnestu seda võistlusmomendi pühahetke pikalt tunda.
Seetõttu oleks minu soovitus see, et otsige flowd kõiges mida teete. See annab võimaluse tegutseda ja mitte liiga palju mõelda. Kui olete leidnud enda jaoks selle, mis teis kirjeldatud tunde tekitab ärge heitke seda oma elust välja.
R
No comments:
Post a Comment