Tõele vastab väide, et olen vahetanud oma elukohta. Vahetasin oma põlise kodulinna Tallinna, heade mõtete linna, Tartu vastu. Kõige esmasem positiivne mulje on see, et teedes pole pooltki nii palju auke kui minu keskerakonna poolt juhitavas kodulinnas. Võib-olla peitub iva selles, et pean teid vahemaade väiksuse tõttu vähem kasutama, kuid kahtlen.
Kolisin Tartusse 8ndal märtsil, mis tähendab seda, et hetkeseisuga saab mul siin kohe veedetud 3 nädalat. Kolisin siia eesmärgiga anda enda panus Eesti sulgpalli lisaks mängijana ka treenerina, sest leian vb mõnevõrra naiivselt, et mul võiks olla mõningaid ideid edasi anda nii siinsetele treeneritele, kui ka loomulikult mängijatele. Ennekõike olen siiski arvamusel, et treeneri põhiülesandeks on olla mängijatele toeks. Tegemist võiks olla isikuga, kes on koguaeg olemas, kuid jätab siiski piisavalt ruumi arenguks nii mängijana kui inimesena. Mulle edasi antud tehniline pagas ja arusaam mängust on loodetavasti piisavad, et aidata kasvatada Sulgpalliklubist Triiton terviklikke mängijaid. Siinkohal tänaksin kindlasti Eesti noortekoondise peatreenerit, minu pikaajalist treenerit ja onu Aigar Tõnust, kes andis endast maksimumi, et ehitada mulle õige tehniline vundament, mis on lubanud mul võita 10 Eesti meistrivõistluste medalit.
Miks just Triiton? Olin eelmisel suvel veetnud siin treenerina 2 kuud ja ühtlasi olen koos Rauliga(Must) siin treenimas käinud juba aastast 2011. Olin täheldanud, et tulen siia alati hea meelega tagasi, sest siin valitsev keskkond on ühele sulgpallurile väga sõbralik. Saal on alati väiksemaid või suuremaid sulgpallisõpru täis, mis on peamine põhjus miks siit klubist on kasvanud välja 5 noortekoondise liiget ning miks klubiga on liitunud kahekordne olümpialane Raul Must.
Enda treeningud jätkuvad teiste treenimise kõrvalt hetkel circa 9 korda nädalas ning järgmiseks suuremaks eesmärgiks on Universiaad Kaazanis juuli kuus. Sulgpall on alati seal väga tugevalt esindatud mistõttu on võistluse tulemusel ka arvestatav kaal. Alustasin selle tarbeks ettevalmistustsüklit, mis kestab 15 nädalat ja on jaotatud kolmeks põhimõtteliselt osaks, millest viimane keskendub peamiselt kiirusele. Treeningpartnerite arv ja kvaliteet on kohati isegi paremad kui Tallinnas arvestades asjaolu, et Raul viibib enamus aega välismaal. Üldiselt on ka Raul koos Laura Vanaga enamus Eestis veedetud ajast Tartus. See ühtlasi tähendab seda, et Eesti sulgpalliliidu presidendi poolt põgusalt tutvustatud treeningkeskus juba printsiibis töötab. Asjal lihtsalt puudub vastav formaalne nimetus ja finantsiline toetus.
Hetkel olen väga rahul. Minu igapäeva täidab tegelemine alaga, mis on senini totaalselt defineerinud mu elu. Ala, mille mitte ühtegi väljakul veedetud sekundit ma ei kahetse ja millega tegelemine teeb mind õnnelikuks.
PS Tartlastele omaste väljendite nagu "too" ja "maru" kasutamine on küll nakkav, kuid üritan sellest hoiduda, et mitte minetada on Põhja-Eestilikku identiteeti :)
Päikest,
Rainer
No comments:
Post a Comment