Täna võitsime oma mõlemad vastased suure ülekaaluga ning võib asjaga enam-vähem rahul olla. Jällegi sain siiski kinnitust asjaolule, et ma ei absoluutselt "hommikuinimene" ja kohutavalt rasked on esimesed mängud hommikul. Tegelikult tõelised sportlased nii ei räägi ja pean lihtsalt möönma, et kuna vastane oli eeldatavalt kerge ei näinud ma piisavalt vaeva, et ennast korralikult soojaks teha. Seetõttu mängisin esimese mängu nagu mingi äsja haiglaravilt naasnud pensionär.
Siit jälle moraal mulle ja enamusele Eesti sulgpalluritest - esimene soojendus peab olema dünaamiline ja võimas, ideaalis peaksite saama lisaks muudele harjutustele mängida ühe geimi. Pahatihti näen, kuidas peale paari puusaringi minnakse väljakule ja loodetakse elu parimat mängu näidata, nagu mina sel korral. Selline mentaliteet tuleb ära unustada. Sel korral ma võitsin, aga kui vastane oleks vähegi arvestatav olnud oleksingi jäänud kogu mängu halbade pallide ning ereda ja jaheda saali peale mõtlema. Kõigele lisaks suureneb tohutult vigastuseoht, sest lihased ja ennekõike liigesed, kõõlused pole selliseks kargamiseks valmis.
Teine tähelepanek, mida tahtsin jagada oli prantslaste toitumine. Vähemalt need inimesed, kellega ma siin kokku puutun teevad minu jaoks juba üsna ihukarvu püstiajavaid valikuid toidu osas. Nimelt olen juba umbes pool aastat kõigest väest üritanud jälgida põhimõtet, et nisujahu(ükskõik millal) ja suhkur(eriti päeva esimeses pooles) on minu suurimad vaenlased. Absoluutne enesepetmine oleks väita, et see mul alati õnnestunud on. Eriti keeruline on magusast eemale hoida, aga mida enam ma oma keha jälgin seda rohkem mõistan, et tegelikult oleks kõige mõistlikum maiustustest täielikult loobuda, sest siis on mu lihas kõige teravam ja enesetunne kõige parem. Nüüd väike näide elust enesest prantslaste toitumise kohta. Istun hommikulauas oma klubikaaslasega, kelle juures ööbin, söön oma keedumuna ning vilksamisi silmanurgast näen, kuidas ta hommikusöögiks oma magusa croissanti vahele milka šokolaaditahvlist terve rea pistab. Sel hetkel ma ei suutnud ennast tagasi hoida ja minu täpsed sõnad olid: "That is just disgusting".
Seejärel on meil klubimängude vahepeal alati kaetud laud, kus on ühtteist söögipoolist ehk siis tegelikult on tegemist täieliku väljavõttega mingist pagariäri tootesortimendist. Pikad saiakesed, igasugused erinevad croissantid, koogikesed, maiustused ja muidugi kõikvõimas coca-cola. Täiesti mõistan, et enamus nendest inimestest ei ole professionaalsed sportlased, aga minu arust see pole mitte mingi vabandus, et igal sammul saia sisse kugistada. Seega minu arvamus oleks see, et üritagem kõigest väest need nisujahu ja suhkruga mäkerdajad pankrotti ajada eelkõige nendest toodetest loobumise või tarbimise viimise miinimumi näol. Keskenduge toiduainetele, mida sõid inimesed, kes elasid siis kui kogu seda nisu ja magusa terrorit ei eksisteerinud.
Huvitavat toitumise kohta: http://www.raudnetervis.com/
No comments:
Post a Comment